Pyhap2ev

Ahhoi!

K2tte on j6udnud me r2nnaku kuues p2ev ja ma olen ysna veendunud, et blogipidamise eesm2rgil on siiski tark kaasa v6tta enese isiklik ryperaal. Need, kes on rohkem reisinud, on vast kursis, et sakslased ja prantslased kasutavad klaviatuuri, mis meid lausa hulluks v6ib ajada. Sestap on mu blogiplaanid suuresti liiva jooksunud. Yhtteist olen siiski paberile pannud. K6igepealt juba isa autos Raka kyla ja Hageri kaudu Tallinnasse s6ites. Meel l2ks mul kodust lahkudes h2rdamaks kui oleks osanud ooata. Nutt kerkis kurku. Ja ymber j2ttis k6ik kodune minuga iselaadsel moel hyvasti. Kirjutasin neist asjust enese musta m2rkmikku. Lennukis laenas Kristian mulle enese v2ikest naljakat rootsi klaviatuuriga artvutit, millel ma siis pusisin enese esimesi lennuelamusi toksida. Ylest2hendustega katsusin ma j2tkata Berliinis Friedrichsheini linnajaos vana kortermaja neljandal korral meid v66rustanud Jana jupsiva kompuutri taga. Seal j2igi m2rkmete tegemine katki. Siin Hamburgi p6hjaosas Langenhorni linnajaos Schlesswig-Holsteini piiri l2hedal Annikat v66rustava arhitekti kodus palub Annika mul mitte internetti kasutada, sest Annika saabudes tekkis majas rida v6rguprobleeme - Kristiani vanakene m2kk korraldas s22l piisava jama, et kutsuti spetsialist. M6istan Ankat h2sti ja ei trygi sealse kodubyroo arvutite kallale. Linnas pole aga internetikohvikutes v6imalik m2lupulka kasutada. N6nda olen ma pragu v2ga rahul, et istun kusagil Sternschanze l2hedal yhe prantslanna voodis ja tarvitan tema l6busat prantsuse systeemis klaveriga sylearvutit. Loodan siit yles riputada oma varasemad tekstid.

Lyhidalt praeguse kohta - Hamburg on j2tnud kuidagi inimeste plaanis elavama mulje kui Berliin. Siin on t2navad 88sel rahvast t2is, 88 l2bi liigub metroojaamades nasutavaid seltskondi. Friedrichshain oli meie seal olles kuidagi uimasem, oli n2ha, et ka seal oli palju kohvikuid ja pubisid-klubisid, ent rahvast liikus v2he. Praegu on muidugi ka n2dalavahetus. Berliin l6hnas ja 6itses, p2ike kuldas vihmadest tilkuvaid aedu ning k6ik see kerkis silmadesse, ninna ja hinge sisse. Hamburgis on Elbe ja on hoopis teistsugune 6hk - ookeani l2hedus on adutav, kalad kerkivad s66rmeisse.

Eile v6tsime osa siinsete punkarite (v6i anarhistide v6i vasakpoolsete v6i kuis neid nimetadagi) demonstratsioonist, mida turvas preisiliku t2psuse ja organiseeritusega m2rulipolitseiyksus.

Oi, praegu pean l6petama, sest tydruk, kelle juures oleme, on v2sinud ja meil tuleb minna. Klomp kerkib kurku, sest ma olen siin tund aega toksinud kiirusega, mis meenutab aegu kui ma kirjutama 6ppisin ja trykit2hti kriipseldasin.

K6ik seega.

Olge terved. Kyllap ma leian kusagilt veel v6imalusi, ehkki ma pole kindel, kas ma tihkan enam raisata siinset kallist aega, mis on tulvil kogemusi inimestest ja paikadest. Eks ma toon koju saabudes kaasa ka hulga salvestusi, mille najal on tore reisimuljeid vesta.

06.04.2008 Hamburg, Sternschanze/Karo