Jõudsime Alexanderplatzile. Siin muutusin veidi närviliseks, sest liiklus tihenes ja vihma hakkas samuti tihedamalt sadama. Passisime S-Bahni all ja ootasime saju lõppu.
Hästi ilus oli käia Maarja kirikus. Leidsin siit ka mõned keskaegsed skulptuurid. Kirikus oli sedavõrd pime, et pildistada ei olnud mõtet. Jäädvustamisväärset seal aga jätkus – kummalised barokkepitaafid – inglipeadekuhjad, hardunud ja grotesksedki parukakandjad, kolbahunnikud…
Punase raekoja ees õitsevad nartsissid ja Poseidon poseerib keset jugasid. Tegime palju mina-olin-siin stiilis turistifotosid. Ja sattusime seejuures väga hoogu. Kavatseme samas stiilis reisi lõpuni jätkata ja koju jõudes turistipiltidest umbes samasuguse mosaiigi kokku panna nagu Andreas on Boxahageneri kööki üles seadnud.
Berliini toomkiriku ees muuseumisaarel oli muhe pingil puhata. Katsusime ka kirikusse sisse pääseda, ent me ei olnud veel sularaha varunud ja sestap piirdusime piilumisega piletikontrolöride piitsepsi tagant. Vanas muuseumis läks sama moodi ja teiste muuseumidega ka sääl. Minul oli tõsine tahtmine muuseume külastada, Kristianil mitte. Otsustasin, et küllap ma jõuan ka muuseumides käia ja sammusime edasi. Humbolti ülikooli tagant Hegeli kuju juurest läbi. Seejärel Friedrich Suure ratsamonument. Hobusel on hästi suured munandid. Preisi härrad seisid ka üpris muljetavaldavates poosides. Edasi Unter den Linden kuni Brandenburgi väravani, kus möllasime taas turistifotodega naljatada. Katsusime pääseda ühte Brandenburgi värava ees asuvasse panka (DZ Bank?). Tohutukõrge klaasuks kändus me nina ees automaatselt lahti ja välja astus ülikonnas härra, kes küsis, mida me tahame teha. Ja me ei saanud veel midagi öelda, kui ta juba tõrjus meid eeamale - Nein! Hää küll, kasutades püüdlikult viisakusvormeleid küsin, kus saaks sularaha välja võtta. Ta osutas üle väljaku teise pangahoone suunas (Dresdner Bank). Sealt sain enese kupüürid kätte.
Brandenburgi värav on plommitud nii nagu enamik Teisest maailmasõjast alles jäänud hooneid siin. Kuulihaavad on kenasti kokkukasvanud. Ja olimegi Lääne-Berliinis. Tiergarten. Riigipäevahoone. Kristian ütleb nii armsasti raekoja kohta – Rotes Reichstag.
Juutide memoriaalini jõudsime juba hämardudes. Otsustasime Potsdami väljaku kaudu koju sõita. Ekslesime ka natuke. Sõitsime Frankfurdi värava asemel Frankfurdi allee peatusse. Seal aga on tore kaubakeskus raamatupoega. Ostsin kaks raamatut – ühe fotoalbumi Berliinist pärast sõda ja teise vanade vaadetega Saksamaalt. Varustusime ka toidukraamiga. Hämmastavalt odavalt tulime toime, kusjuures ma ühel hetkel enam hindasid tähele ei pannud – kokku kulus meil kilekotitäie toreda võileivakraami peale kõigest 10.75!
Jalad pildusivad õhtuks päris tuld. Tarisime raamatukoti ja toidu koju. Ja siin ongi juba kodu. õuel armsad brokkolipuud, ja mis veel! – selle maja teises hoovis on tiigis suured kuldkalad! Ja ühe korteri aknal istub mustvalge preisi kass ja jälgib pinevi silmi kalade liikumist.
Jah, kokkuvõtlikult – siinsed õhud – kummaline natuke nagu magus uits igalpool – see on kivisöe lõhn, ütles Kristian nüüdsama; siis muidugi kogu magus pungade puhkemine ja siinsete inimeste parfüümid tänaval. Kui mõnele suuremale ristmikule jõuan, saan aru kui üüratu see linn on. Siin on pompöössus nii iselaadsel moel kokkupõimunud koduse ja väikese ning rahulikuga.
Kell on üksteist ja mina jube väsinud. Ülejäänud seltskond läks juba kuhugi bluusibaari. Tunnen, et vajun kohe magama. Homme laename jalgrattad ja sõidame Kreutzbergi kaudu Tiergartenisse ja Kurfürstendammile.
02.04.2008 kl 23.15 Berliin Boxhagener Strasse 34
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar